---hallid päevad---

Päevad lähevad nii kiiresti, et mul on ajaarvamine juba täiesti segamini. Päevadel teen vahet ainult mingite seikade järgi, mis meelde jäävad. Tegelikult on need ka juba lootustult sassi minemas.
***

Käisin täna Konsumis oma igapäevast leiba - jäätist Regatt - hankimas. Jäätisekasti kallal askeldas käratsev rühm pägalikke. Kõige vanemad neist olid vist umbes 15 (või sinnakanti). Üks sorakil juustega plika kaevas jäätisekastis ringi ja oleks mu käe äärepealt kaane vahele löönud. Mõtlesin tema kohta halbu mõtteid, võtsin nohisedes oma jäätise ja hakkasin eemalduma. Mingil põhjusel vaatasin korraks tagasi, mispeale tibin teatas: "A mul on samasugune jope kui sul!"

???

Ma nüüd ei teagi, mida sellise asja peale oleks sobiv vastata. "Mul on sinu üle hea meel!"? Igaks juhuks ei vastanud midagi, see oleks juba kahtlaselt suhtlemise moodi olnud. Igal juhul nõme värk, et mul temaga samasugune jope on.
***

Maaliosakonna lõputöö kaitsmiseni on jäänud veel 13 päeva :S
***

Kursavend oli eesti keele töödega hädas ja palus minu abi. Õigemini tahtis, et ma need talle ära kirjutaksin. Tekkis küsimus, et mida mina selle eest küll saada võiksin. Tüüp pakkus, et äkki ta viib mu peole või midagi ää.

???

Erikuradienesekindelmees. Vastasin, et ma ei käi pidudel. Et raha sobib hästi, aitäh. Lisaks on mul plaan panna ta Uru näitust maha võtma ja pilte tassima. Kui pea ei jaga, peavad jalad jagama.
***

Pole midagi jubedamat karjuvatest lastest. Või vähemalt nii ma arvasin. Eksisin. Laps, kes järab mu huulepulki ja mäkerdab neid igale poole laiali, on kümneid kordi hullem.
***

Mäkerdamisest rääkides...
Plötserdasin täna oma lõputööd ehitusvärviga üle. Saagu või s*tem.
Aga käsi & riideid küll enam puhtaks ei saa. Ma näen välja nagu mingi ehitaja. Ja haisen nagu keemiatehas.
***

Lugesin eile öösel Hillar Palametsa koostatud raamatut "Lugusid vanast Tiigist". Seda on mul vaja eesti keele lõputöö jaoks. Võibolla ka Palametsa ennast intervjueerida. Huvitav oli. Ja mõtlemapanev. Võrreldes nende tingimustega, millega sõjajärgsetel aastatel üliõpilastel hakkama tuli saada, peaks meil olema lust ja lillepidu. Kuidagi piinlik on viriseda, et ei jõua või ei saa. Aga viriseda on ju hea.
***

Eesti keele lõputööd tuleb kaitsta septembris. Aega on. Palju põnevam on nuputada, kuhu tööle saada. Võibolla ka seda, kas ja kuhu kolida. Või vähemalt mingi stuudio peaks rentima, kus ma sügiseks näitusetäie maale valmis saaks vorpida. Aga sinna on veel aega. Aega on üldse maa ja ilm. Näis.