Aeg

Põle ammu Talnas käinud (või siis äkki Tallinnat väisanud?) ja arvatavasti sellest tulenevalt eijole viitsind vigiseda isegi ühistranspordi pihta. Ja täna ka ei lähe, kuigi võiks või vist isegi peaks.

Mulle on viimasel ajal tundunud, et ma olen valitud mingisse veidrasse programmi, mis uurib inimese aja tajumist. Hea näide olen – aega ei taju üldse. Kui kell liigub pool tundi edasi, siis mul on tunne et kell on liikunud edasi vähemasti tund aega. Ebamugav, sest märksa keerulisem on leida 2x rohkem asju, millega aega sisustada. Samas ei saa kurta, kui asjalikkusetuihinad pihta tulevad, saab 2x rohkem tehtud. Aga järgmine nädal on mul puhkus! Lisaks ajatajumatusele kummitab mind ka jälle tivoli. Tasuta meelelahutusatraktsioonid elust enesest. Sellest võiks isegi äri teha!

Vigiseks siis ka juba veidike. Ma vigiseks liikluse pihta. Hommikune trajektoor kodust tööle on tõestanud, et kõige lihtsam on autoga pihta saada turuhoone parklas. Eile näiteks oleks rohelise tule ajal ülekäigurajal saanud mingi tagurdava vanamutiga kokku põrgata. Kui targemad on kiiremad siis jäävad nõrgemad ellu, eeldusel, et tugevam on lollim vmt. Igatahes tuli tahtmine minna avada daame auto uks ja küsida tema juhtimisoskuste ja kaine mõistuse kohta mõndagi (näiteks: izvinite babuška, a võ idiot?). Kott sai mustaks rsk! (selle rsk! võiks vist korporandid kasutusele võtta – rukitud tegelaste pihta nt. a la ksv! jm blablabla) Täna ka mingi seenior kärutas seal ringi. Kolekole. Ja üldse - käige jala rsk!

Ja olematutest ainult silmanurgast nähtavatest isekokkukortsuvatest post-itidest me ei ju ei räägi onju, sest tegelikult on laua vasak nurk täiesti tühi.

Oeh.

Vananedes,
E