nomaidea

Teoreetiliselt võiks veidike pikemalt halada ju sellest, kuidas ilgelt palju on veel remontida ja kuidas kohe peab sisse kolima, kuidas tööl on ilgelt palju teha ja kodus ei ole und, kuidas puhkus oli ammu ja väsimus on niiiiii suur, et isegi juuksurist või massöörist ei ole abi. Mõni teine kord ehk.

Kaugeltki parem on hoopis teada, et varsti lõppeb see kaks ja pool kuud kestnud kahe kodu ballaad ning enam ei pea naabritati kolinaid taluma ja seda on ka hea teada, et järgmisel nädalal saab hakata realiseerima piletisajus kätte kukkunud pileteid ning nädala lõpuks on eesmärgiks puhkuse kuupäevad paika panna. Kolleegid on ka endiselt selliseid, keda kardetavasti mujalt nii suurepärases koosluses ei leiaks - nii bitchid ja napakad, kui me ka ei oleks, õnnestub tihti neil päeva päästa. Lisaks sellele aitab puhkuseni elada teadmine, et isegi siis, kui sa tunned füüsiliselt ka kui valusalt koos juhe on, aitab iga hetk, mis on kulutatud tegutsemisele, puhkuse ajal tsillimalt vedeleda.

Tahaks samasugust ilget vastupidavust nagu sellel hallitusel oli seal piri-piri purgis (jajah, seesama pisike purk marineerit' kaunu), mille ma ära viskasin. KT ka nägi seda müstilist elukat.

Agaet muidu kallid kaaskannatajad, teeme midagi?!?
(Millalgi, oletatavasti ülejärgmisest nädalast alates, võin korralisi töölaagreid korraldada kõigile tohletanud aga muidu retsimist armastavatele isikutele.)

E nagu emotripp

Randomijumala valikul: Metallica - Hero of a Day