.. ja nii nad võivad rõõmsasti laulda...

Kindlasti on keegi sellel teemal juba pikalt sõna võtnud. Ma võtan ka. Tuleb vigin, ei midagi konstruktiivset.

Üksba tuli jälle tõdeda, eestlane on järjekorras-seisja-loom. Talvel teatripuhvetis vaheajad veedetakse kohvi/konjaki/milleiganes sabas, suvel vabaõhuüritustel mööduks justkui enamik järjekorras seistes, et oma kohustuslik plasttops õlut ja plastiktaldrikutäis šašlõkki kätte saada. Need sabad ei vähene kunagi. Tööpäeva lõppedes minnakse nagu üks mees külapoodidesse ja hüpermarketitesse ja jälle saabki järjekorras seista, et hankida produkte. Igasugustest kampaaniatest(sah,tudish,hulludjne) parem ei räägi. See on ju järjekorrafestival. Ja siis on veel rahvuspühade eelsed päevad. Need viimased eriti toidupoodides....

Keegi antropoloogiahuviline noor teadlane võiks vabalt koostada igasuguseid profiile järjekorrainimestest. Need, kes igal võimalusel eesolijal seljas elavad, sest nii liigub ju järjekord kiiremini. Sportlased, kes vahele trügivad ja muidu tõmblevad. Humoristid, kes arvavad, et kõik tahavad nendega suhelda ja noh... nallllja teha. Teadlik ostleja, kes igal võimalusel peedistab isikut, kelle käest ostu sooritatakse - siin on ka kindlasti igasugu põnevaid põhjusi alates suurest autost(või sellest, et ei jaksa suurt autot osta) ja lõpetades lihtsalt sita päevaga. Hall mass, kes tülpinud nägudega. Entusiastid, kes rõõmsalt seisavad sabas, et hiljem sooritatud ostu üle rõõmu tunda jne jne. Terve teadus, ma ütlen.

Ma pidin ka üksba sabas seisma. Kangapoes, kus klienditeenindaja oli kindlasti klientide salavihkajate ühingu liige ja tegutses vääääääga aeglaselt, järjekorras järgmine inimene on nii külje all, et ma ei ulatunud enam makseterminalini, et PINi toksida. Kõiksee tekitas väga häiritud oleku. Inimesed! Katsuge olla! Ei ole vaja uimerdada ja seljas elada ja nalja teha (jaaaah see VRplussi reklaaidest tuttav mees peidab endas väikest raimoaasa).

People are no good.

Off topic. Kas Sinul on juba oma stalker?

võe

Tänu viimase aja ilmastikunähtustele on tänavate läbitavus väljakutseks. Eriti suureks väljakutseks on siis, kui hommikul tööle minnes jäävad teepeale ette kargu abil liikuv seenior(vanur pidada poliitiliselt ebakorrektne väljend olema). Või siis õhtul koju minnes kuriisib mingi memm sul ees. Kui tekibki laiem koht kõnniteel, et ei peaks hange astuma, siis otseloomulikult otsustab vanem ühiskonnaliige sellesse suunda kalduma hakata, kust poolt sa parajasti üritad temast mööda minna, seejärel kui sina otsustad suunda vahetada, vahetab suunda ka kohe ees liikuv objekt. Seejuures nad ei näe seda, kui keegi neist mööduda üritab ja kui siis mõnes natike laiemas kohas mööda pressida õnnestub, jäädakse seisma ja vahitakse tapjapilguga järele.Püsige kodus või liikuge päeval maivõi!
Nendel "vanadus on hukas" teemadel võiks vist inisema jäädagi.

Aga üldiselt, kui ma tänaval räige muigega kõnnin, kuulan ma tõenäoliselt rahva oma kaitset, mitte ei irvita eriti ülbel moel maailma üle. Võinoh irvitangi aga nende tüüpide möla saatel, mitte omaalgatuslikult. Ja muide, telekas on abiks, kui on tarvis mp3-mängijat laadida! Eriti siis kui oma rüperaal on remondis ja kasti usb pesad ei ole adekvaatsed.

Lisaks kõigele on lahked kolleegid mulel pöffi kava välja printinud, nii see siis vedelebki siinsamas kõrval aga noeisuuda seda läbi närida.

... where they are put in boxes and they all come out the same...

Noh mis siin ikka pikka juttu.
Et ikka miskit kummitama hakkaks võiks kuulata seda.
Samas sellega meenus mulle üks teine lugu. See. Õigemini koht, mis algab 0:56 kandis ja leiab oma otsa 1:02 kandis.

Ja muusikatestist sain ma Katiega samad tulemad. See ei ole väga realistlik tegelt, sest see viimane kollektiiv leidub mu pleieris, kuna tegemist on muheda tapeediga. Samas ma ei usu, et Katiel seda leidub.... very physical ka ei ole. Jõudsin just enda närvide ja liigutamisega niikaugele, et parema käe nimetissõrm hakkas tõmblema ja enam ei reageerind mu korraldustele.
Ohjah
Kuna füüsis põtkib siis halan mõni teine kord edasi. Niipalju tegelt kordaks, et ÄRASSE TAHAN!

La vita e bella.

Kas tervitada saab vä?

Selle looga tervitaks. Eijolelinavästrikulaul.
Et kui teist oli ainult kuulata, siis meelelahtuse mõttes tasub Koreograafiat ka vaadata.

Aga muidu ei ole äge. Selline tunne oli esmaspäeva, et oli pikk nädalavahetus (3 päeva või nii), mitte 2 nädalat puhkust. Lillekesi ka lõigata ei lastud, kohe lajatati reaalsusega ja tuli teotseda....

Puhada ja mängida ja Ärasse tahan!

Torbik ja muud loomad

Vot selline asi oli reedel pooleli jäänud...

See tegelane, kes ütles kunagi ammu "ei kommentaari" on ikka paras torbik (tõsiselt noh). Vähe sellest, et vägagi paljud lasutavad seda liigagi tihti (leimerid!), on ilgelt ebamugav käänata mitmuses sõna "kommentaar". Istusin just täiesti korrektse lause ees pool minutit ja kahtlustasin, et midagi on seal valesti. Keelevärdja tunne tuleb peale. Olen küll keelevärdjas jah aga seda tunnet peaks tekitama mulle komad ja muud kirjavahemärgid, mitte käänamine.


Ja siis veel vigina mõttes 2 hinnangut:
- need kes prügi metsa viivad ja maha pilluvad on isegi rohkem kui torbikud näiteks idioodid (kui sa jaksad prügi osta, jaksa ka seda ära visata viisakalt).
- need, kes suunatuld ei näita on ka idioodid (kahjuks ei õnnestunud hommikul ühe autojuhiga sellel teemal keskustellu astuda).

nomaidea

Teoreetiliselt võiks veidike pikemalt halada ju sellest, kuidas ilgelt palju on veel remontida ja kuidas kohe peab sisse kolima, kuidas tööl on ilgelt palju teha ja kodus ei ole und, kuidas puhkus oli ammu ja väsimus on niiiiii suur, et isegi juuksurist või massöörist ei ole abi. Mõni teine kord ehk.

Kaugeltki parem on hoopis teada, et varsti lõppeb see kaks ja pool kuud kestnud kahe kodu ballaad ning enam ei pea naabritati kolinaid taluma ja seda on ka hea teada, et järgmisel nädalal saab hakata realiseerima piletisajus kätte kukkunud pileteid ning nädala lõpuks on eesmärgiks puhkuse kuupäevad paika panna. Kolleegid on ka endiselt selliseid, keda kardetavasti mujalt nii suurepärases koosluses ei leiaks - nii bitchid ja napakad, kui me ka ei oleks, õnnestub tihti neil päeva päästa. Lisaks sellele aitab puhkuseni elada teadmine, et isegi siis, kui sa tunned füüsiliselt ka kui valusalt koos juhe on, aitab iga hetk, mis on kulutatud tegutsemisele, puhkuse ajal tsillimalt vedeleda.

Tahaks samasugust ilget vastupidavust nagu sellel hallitusel oli seal piri-piri purgis (jajah, seesama pisike purk marineerit' kaunu), mille ma ära viskasin. KT ka nägi seda müstilist elukat.

Agaet muidu kallid kaaskannatajad, teeme midagi?!?
(Millalgi, oletatavasti ülejärgmisest nädalast alates, võin korralisi töölaagreid korraldada kõigile tohletanud aga muidu retsimist armastavatele isikutele.)

E nagu emotripp

Randomijumala valikul: Metallica - Hero of a Day

ajaruumi täiteks

Oehjah.
Happy spinsters life. Kampsuni sain valmis, nööbid põletasin esimesel katsel kahjuks ära. Elektriküttega ahju on kellelgi üle, noh nii 30ks minutiks? Lemmikloomi ma seoetama ei hakka! Ühe kodu võtaks küll, kui oleks aega sellega tegeleda.

Igas blogis kohustuslikuks muutunud lõik: Sügisball - no ei olnud nii väga hea ega nii väga halb, kumbagi ei olnud. Kardetavasti peaks seda veel vaatama aga ikkagi nomaidea. Ma leidsin kogemata hoopis ühe juuksehooldusvahendi testeri, mille lõhn mul selle filmiga seostub - kogu filmi aja oli mul süda paha, kuna mingi ees istuv tegelane oli seda ohtralt endale vist pähe määrinud.

Tegelt oli postituse eesmärgiks laduda kuhugi järjestikku asjad, mis (ikka) veel tegemist tahavad:

- sushi söömine seal, kuhu RDN kunagi linkis;

- kepiga munade peksmine (Katie võiks terveks saada!);

- mul on külmutuses igasugu produkte - karta on, et millalgi laekub ka nende bestbifoor, tuleks konsumeerimisüritus teha;

Üldiselt laiksus sakib. Vaatamata sellele, et mul on ajutiselt isegi korterinaaber, ei viitsi ma ikkagi kuidagigi koristada. Peab vist rohkem üritusi organiseerima ja külalisi kutsuma (jajah shoulda coulda woulda...) aga tööd on haigelt palju viimasel ajal.


Millestki tahtsin ma veel kirjutada aga no ei tule hetkel meelde, sellest tulenevalt ka siuke segane tekst.

Muuseas, ingver ja mango on hea kombo puuviljasalati komponentidena.


joors truuli,
E

P.S. 3 nädala pärast hakkab puhkus!

the more you stay the same, the more they seem to change...

Nonii. Üle elasin. Tegelt see ei ole äge, kui mingi haige palavik ründab just tartuffe'i teisel päeval, umbes peale seda, kui sa oled otsustanud, et tegelikult ei ole ikka nii külm ja ostnud isegi termose, et filme mugavamalt üle elada. Igatahes hea, et niigi läits ja ma jõudsin pääääris viimasele filmile. Hea oli, õnneks!

Samas ma olen suutnud oma mittekampsunileidmise ja kolleegiässitusel ostetud varraste ja lõngaga tänu siruliolekule imetegusid teha ja kampsun valmib, muuhulgas on selle ajal hästi hea mingeid filme vahtida (kärbsed, hoobid vmt). Igatahes oli äräigemilitaarteemaline nädalavahetus ära sai vahitud patsiga poisi haibitud/jagatud Band of brothers ja kuulsa soundtrackiga Full metal jacket. Sorri, maiviitsi imdbst linke otsida. Neljaba lähen kogu oma militaarse meelega kolleegidega paintballi mängima. (Hirm hulltroppidele, maha sinikad vmt!)

Üldiselt võiks kolleegide teemal pikemalt sõna võtta aga ei viitsi, lihtsalt tore, et mõned olemas on ja jaksavad olla nii talutavad kui talujad. Tüöö teemadel võiks ka hulgi sõna võtta aga ma jätan selle igale ühele individuaalseks halaks vmt.

Me Crrtiga võime vist BK mittesaikode divisjoni teha. Presidenti sinna ei võta, tema on saiko! Ehk siis ma tegin ka selle popi testi ära.

Disorder	Rating
Paranoid:	Low
Schizoid:	Moderate
Schizotypal:	Moderate
Antisocial:	Moderate
Borderline:	Low
Histrionic:	Moderate
Narcissistic:	Moderate
Avoidant:	Low
Dependent:	Low
Obsessive-Compulsive:	Low
-- Take the Personality Disorder Test -- -- Personality Disorder Info --

Mõnele asjale võiks küll vastu vaielda aga noh, lastaolla. Ma lepin, et elu ongi selline, et hommikul olen ma tavaline, uimane ja kergesti ärrituv, lõunaajal masendunud, õel ja surmani väsinud ning õhtuks eufoorias võimidagi. Viimases ma kahtlustan tegelt sporti. Jajaaa teame küll, et: "..Exercise gives you endorphins. Endorphins make you happy. Happy people just don't shoot their husbands, they just don't. .."
Kui ma suureks kasvan, hakkan stabiilseks!

Ja siis veel kaks mõtet võinii:
a) tuleks teha 1 sushikatsetamisevent sealsamuses Kahes (maiviitsilinkiotsida)
b) mul on kodus veidike alkoholi, võiks leida veidike filme, tarbida neid samal ajal vmt.

Ja tore samas, et ilmad annavad veidikenegigi motivatsiooni omale ehk sooja kodu otsida!

Mitteetmavigiseksvõimidagi,
E

ei kirjuta 7 fakti

Ma lihtsalt ei sa sellele pointile/pointlessisusele pihta räägin hoopis sellest, et eile oli reede ja tädipoeg, kes mind külastas, tahtis linnas käia ja muuseume avastada, sai isegi neid veidike avastatud.

Postimuuseum - mölapidamatusega tädi promob näitust postiteest Turkust Stockholmi. Kuigi õhku paiskub ülevoolavalt palju vaimustust ja informatsiooni, ei tule siiski peale tunnet filminukkude galeriist. Õhk polnud kuiv, mis on suur pluss.

Linnakodanikumuuseum - keegi Hiireke tuleb kuskilt, jagab piletid ja mingi mapi infoga, edasi tuleb ise hakkama saada. Tundus, nagu oleks teda veidike seganud. Selles muuseumis vist eriti midagi ei muutu, vähemasti pole seda olulisel määral juhtunud oma 10 aasta vältel. Showprogrammi pakkusid noored, kes tänaval ennast reidipilte tegid (blond neiu ja keskmisest kobedama fotoka ja statiiviga tüüp).

Botaanika aed - oma seitsmenda tartuselamise aasta alguses jõudsin lõpuks seal kaugemale kui palmikasvuhoone. Mõnus jalutus. Veidike tekitasid õudust vaid selles uues kasvuhoones oleva "teise korruse" põrand, mis oli põmst metallvõrk.

TÜ ajaloomuuseum ja tornid - luuravad muuseumitädid, läppunud muuseumiõhk, nõmemuusikafestival ehitusmeeste raadiost. Klassika. Tornides on muuseas sildi puudumisele vaatamata väljapääs ja sissepääs samas kohas kuigi suunamärgid näitavad midagi muud.

Zooloogiamuuseum - jõudes kohale 25 min enne sulgemist, sai kõigepealt muuseumieidelt nähvava meeldetuletuse, et nad sulgevad 16st ja Ülo Tuule nimelisi topiseid valgustavaid lampe hakati kustutama kohe peale seda, kui olime vitriinist möödunud. Kui seisime 5 viimase vitriini ees, kui kell oli ~15:55, hakkas tädi rääkima, et vaadake ikka rahulikult lõpuni, ma ei aja teid ära. Tuli tahtmine harjutada kingaviset. Kombeka vanurina jätsin selle triki siiski tegemata.

Põhjusmõtteliselt olin peale seda maratoni laip, külastamata jäi vanas anatoomikumis olev näitus. Mõni teine kord.

Viginat ka. Seljavalu on ropp asi muuseas, eriti kombineerituna halva mäluga, mille tõttu jääb valuvaigisti ostmata. Esmaspäevast tuleb jälle kontoritooli ja -treppe kulutada. Millal ma järelejäänud 3 nädalat ära puhkan, ah?

E

only work and no play ....

Karoshi on uus must? ("Jaapanlased on küll kaugel aga nad on tõele lähedal" H.M.)

Puhkus ongi nõrkadele? (32 päeva veel and counting down)

Uni ongi ülehinnatud?

Hea tuju on surev kunst (a dying art anyway)?

See eijole ju normaalne, kui inimene istub mingil tooteesitlusel, kus on laual head joogid ja suupisted ja mõtleb, et kurat tegelt võiks ju hoopis tööd teha?

Kuulutan programmi "Kevadeks lõbusaks" läbikukkunuks"! Vb on mul võõrutusnähud.

Selline hala sai siis.

E

P.S. Kaubamaja kolmandakorruse imelikuköögi ahju kell on vale ma ei liikunudki töölt koju 19:37, õnneks oli ainult ~19:00

postitus absoluutselt mittekuimillestki

Põhimõtteliselt võiks ju kirjutada, mis on juhtunud peale eelmist viginpostitust, aga see eeldaks mälu pingutamist. Üldiselt mahtus sinna peotäitega toidulisandeid ja "kevadeks lõbusaks" programm (processing, no results yet), meeletul hulgal kilomeetreid mööda Eestit, nii põhjast lõunasse kui läänest itta, kilomeetrite viisi koos juhtmeid. Närvirakke on vist ka päris mitu läinud.

Keegi võiks halastada ja mu siiski sinna ägedasse kohta küüditada vmt. See ei ole hea näitaja, kui juba esmaspäeva hommikul kopp ees on eksole! Ja trenni pole ma juba teist nädalat jõudnud.

Tegelikult ma alustasin seda postitust tööl olles ja tahtsin millesti asjalikust isegi kirjutada aga hetkel ma enam seda ei mäleta, sest mind katkestati ja ma pidin tööd tegema (vahelduseks täitsa soovitan). Ja noh, koju tulles jäi kummitama ainult 1 küsimus. Mitu aastat halba õnne või midaiganes muud toob endaga kaasa see, kui Jüri Homenja ülekäigurajal vastu tuleb?

Aitab kah. Lähen üritan veel edasi molutada.
Mai Viitsi

P.S Onju tore, kui kolleegid sulle saadavad keset tööpäeva isetehtud pildikesi, mille kaudu nad on ennast välja elanud. Pildi läbivaks motiiviks on kaks hiire abil kirjutatud sõna - päev ja pask, võid need nüüd sobivasse järjekorda asetada.

Oehjah, ei oskagi mingit pealkirja panna.

Korraldan korjanduse eesmärgiga mind küüditada sinna imelisse paika Atlandi ookeanis. Sellesse väiksesse paika, kus on ~250 000 elanikku, kes saavad elatud Hiiumaast väiksemal saarel (idast läände 57 km ja põhjast lõunasse 22 km üldse kokku 741 km²), kliima on suurepärane ja noh kõrgusi, vaatedi ja ookeani on nagu putru . Pilte ma ei viitsi varastada, otsige ise või vaadake siit. Eks ma jahvatan lähiajal veel nii sellest, et te nutate. Aga kui keegi tahab mind sinna küüditada, siis küsige aga julgelt rekvisiite. Eesmärk on üllas!

Vigiseks siis ka. Eesti õhk ja briti posimehi täis põuing on pure hell. Ma sain tõhusa peavalu ja tahtmise neid killida sellest 2,5 tunnisest reisist. See on umbes nagu tln-trtu maanteel mingis suvalises bussis ja kohutava seltskonnaga.
Ülemine naabrikutsikas on ka ilge - ta mängib kohutavatel aegadel enda puust klotside vmt-ga. Hommikuti magada ei õnnestu eriti. Aga aitab kah, hakkan hoopis pakkima ja terroriseerin seda õnnetut inimesekutsitkat mõningase valju muusikaga.

Ispessiali hvor crrt - elu on lill võimidagi.

E