Süsteemid: SuvaMagister

Esmaspäev.

Lähen kooli bürokraatiaspetsialisti vastuvõtule eesmärgiga saada Paber.

Allkirjastatult, palun. Erasmuse vastavad spetsialistid armastavad nimelt hirmsasti Allkirju.

Ja Templeid.

Kui palju ma ainepunkte saan, on neil muuhulgas vaja teada, ja millise Tunnistuse.

Keegi ei tea. Mul on üsna kama neist punktidest või palju täpselt neid on, mul on ainult Paberit vaja. Muidu ei kanta mu punkte üle. (See tähendaks, et pean Akadeemias veel skoorima ja ei saa lähiajal lõpetada.)

Teisipäev.

Jälle sama ukse taga. Sama murega.

Sekretär-bürokraatiaspetsialist võtab lahti õppeinfosüsteemi, loeb mu aineid kokku, ütleb, et tuleks nagu magister välja. Kuidas? Mind ju esimesel poolaastal ei olnud? Mulle öeldi, et saan pooled punktid, kuigi ma kõik eksamid ära tegin ja lõputöö ka (ja mul on tegelikult üsna kama neist punktidest, mul on lihtsalt nende kohta Paberit vaja. Allkirjastatult, palun. Muidu ei kanta neid punkte üle.) Ei, ütleb tädi, tuleb MA, sest Süsteem ei luba poolikuid punkte anda. Aaaaga mulle öeldi õppetoolist...?

Sekretär-bürokraatiaspetsialist köhatab ja näitab sõrmega meelekohale. Need seal teie õppetoolis, tead, on üldse...

Paber jääb saamata, sest sekretär-bürokraatiaspetsialistil puudub Allkirja andmise õigus.

Lubab sellest rääkida õppetooli juhatajaga.

Kolmapäev.

Õppetooli juhata ukse taga. Sama murega.

Juhataja kohmetub, ei tea asjast midagi, konsulteerib sekretär-bürokraatiaspetsialistiga, teatab näost särades: Me Oleme Otsustanud Anda Sulle Magistrikraadi Palju Õnne!

OK, ütlen, mul oleks selle kohta Paberit vaja. Allkirjastatult, palun.

Eee...jah, mul on praegu kiire aga tule homme, ma teen selle Paberi valmis. Ja saada mulle meeldetuletuseks iimeil, et mida sul täpselt vaja on.

Saadan iimeili. Kaalun mõttes, kas MA tähendaks, et ma ei peagi veel ühte aastat Akadeemias passima. See mõte hakkab mulle juba täitsa meeldima.

Neljapäev.

Õppetooli juhataja ukse taga. Juhataja on Koosolekul.

Sekretär-bürokraatiaspetsialist ei tea mingist paberist midagi.

Pärast mõningast segadust lubab Paberi õhtul näituse avamisele kaasa võtta.

Neljapäeva õhtu.

Näituse avamine.

Kedagi ei ole.

Järan pahuralt küpsiseid.

Kahe tunni pärast saabuvad juhataja ja sekretär-bürokraatiaspetsialist, annavad mulle naeratuse saatel ümbriku Paberiga. Pooled punktid. Jätsivad lõputöö õppeinfosüsteemi kandamata, et number klapiks. Lõputöö hinnet ei saagi teada? Ega vist.

Hurraaa... ... .....................? Vähemalt on mul Paber punktide kohta. Saan sügisel ka selle lõputöö teha. UUESTI.

Protsessida ka enam ei viitsi, laupäeva hommikul juba lendan ju.

Meili teel on asjaajamine kohutavalt palju keerulisem. Sest iimeile on kergem ignoreerida.

Järgmine nädal.

Kodumail.

Kohalik spetsialist viskab kõigile Paberitele pilgu peale. Muidugi kantakse kõik punktid üle. Jee.

Aga see ei tähenda, et ma saaksin ühtegi Akadeemia ainet nendega asendada, tuleb ikka kõik siin ka ära teha. Lõpetab siis lihtsalt topeltpunktidega... ja topelt lõputöödega.

Et süsteem ei käriseks.

Ehket veel üks aasta Tlnas.