Taevasse vahtimine tasub ära

Kuna pühapäevane õhtu üldsemitte ei sobinud kellelegi blondiiniklubi raffast minuga istumiseks, siis vahtisin hoopis taevasse. Taevasse vahtimiseks sõitsin suisa Taevaskotta. Sest täna öösel kukkus taevast alla hunnik perseiide.

Kes ei näinud, jäi paljust ilma.

Et siis, lugenud Postimehest uudist perseiidide kohta ja mitte omades õhtuks plaane, võtsin kokku autotäie astronoomiahuvilisi hipisid ja põrutasin kuhugiTaevaskotta kellegi maakohta.

Sinna maakohta sai mööda pimedaid kõrvalisi kruusateid, millel jõlkus väga palju erinevaid loomi.
Eriti tahaksin ära märkida yhe ebatavaliselt kirka Jäneshe, kes leidis, et auto eest on palju mugavam ära joosta otse mööda teed. Nii ta siis jooksiski mu auto ees suht pikka aega. Lõpuks jäin seisma, sest Jäneshest hakkas hale. Jänesh ronis rahulolevalt teepervele. Kui sõitma hakkasin, oli hyppega jälle mu auto ees ja jätkas jooksmist. Darwini auhind sellele elukale!

Maakoht oli kõrvalisest kõrvalisem võsavahe. Ei jõudnud oma tekkegi veel maha laotada, kui tähed kukkuma hakkasid. Neid tuli ikka kohe robinal. Ilm oli pime ja taevas hästi selge, kõik tähtkujud, meteoorid, lennukid ja ufod paistsid imeilusasti silma. Natuke selline tunne tuli, et keegi on meile koti pähe tõmmanud ja sellesse kahvliga auke torkinud:D
Aegajalt lendas üle meie mõni ärritunud nahkhiir. Ja siis jälle mõni perseiid. Ja siis veel mõni. Vahepeal kaks tykki korraga. Vedelesime seal vist julgelt 1,5 - 2 tundi ja kogu selle aja kukkus tähti. 2 tunni pärast olid veinid-küpsised-juustud lahendatud, tekid niiskeks tõmbunud ja sääsed kippusid kallale. Sõitsime Tartusse tagasi ja jätsime perseiidid kukkuma.

Tagasitee soundtrack: Noperi plaat nr 2 (täitsa söödav, kohati üllatab veidrate lugudega, servast nagu kisub veidike kantriks ära).

Siinkohal märkus astronoomiahuvlistele hipidele ja kõigile teistele, kes kunagi kavatsevad mu autoga kuhugi reisida. On üsna (väga) suur tõenäosus, et mu auto meeldib mulle oluliselt rohkem kui sina. Palun ära jäta oma läbu sinna sisse. Kartulikrõpsud istmete vahel ja tühjad õllepurgid kindalaekas EI OLE meeldiv üllatus. Läbustajad jätan edaspidi jala käima. Ausõna.