võe

Tänu viimase aja ilmastikunähtustele on tänavate läbitavus väljakutseks. Eriti suureks väljakutseks on siis, kui hommikul tööle minnes jäävad teepeale ette kargu abil liikuv seenior(vanur pidada poliitiliselt ebakorrektne väljend olema). Või siis õhtul koju minnes kuriisib mingi memm sul ees. Kui tekibki laiem koht kõnniteel, et ei peaks hange astuma, siis otseloomulikult otsustab vanem ühiskonnaliige sellesse suunda kalduma hakata, kust poolt sa parajasti üritad temast mööda minna, seejärel kui sina otsustad suunda vahetada, vahetab suunda ka kohe ees liikuv objekt. Seejuures nad ei näe seda, kui keegi neist mööduda üritab ja kui siis mõnes natike laiemas kohas mööda pressida õnnestub, jäädakse seisma ja vahitakse tapjapilguga järele.Püsige kodus või liikuge päeval maivõi!
Nendel "vanadus on hukas" teemadel võiks vist inisema jäädagi.

Aga üldiselt, kui ma tänaval räige muigega kõnnin, kuulan ma tõenäoliselt rahva oma kaitset, mitte ei irvita eriti ülbel moel maailma üle. Võinoh irvitangi aga nende tüüpide möla saatel, mitte omaalgatuslikult. Ja muide, telekas on abiks, kui on tarvis mp3-mängijat laadida! Eriti siis kui oma rüperaal on remondis ja kasti usb pesad ei ole adekvaatsed.

Lisaks kõigele on lahked kolleegid mulel pöffi kava välja printinud, nii see siis vedelebki siinsamas kõrval aga noeisuuda seda läbi närida.