Liiga palju head

Ma ju ei hakka nii seniilseks jääma, et igasugust asja ilma vigisemata naudiks jne.
Point on selles, et mulle tundub, et sellel suvel on kuidagi liiga palju head kultuuri olnud (Ultima, Rude mood, vt järgnevat kirjeldust). Eriti viimasel suve poolel.
Laupäeval sai esivanema ässitusel koos temaga väisatud (Crrt, see oli siin sinu jaoks) Leigo järvemuusika ühte kontserti. Kuigi programm kestis 17st veidike üle südaöö ja esinejate vahel olid tunnised pausid tuleb siiski kiita kogu seda kompotti. Programm oli päris mõistlik kuigi ehk liiga ühte väravasse, samas äkki tänu sellele tõi see kokku mäetäis rahvast, kes ei suutnud oma olemisega minusugusele misantroobile närvidele käia. Osavad, mis? Võimalik, et loodus tegi oma töö ja inimesed ei muutunudki väga loomaks.
Tuleshow, mida nagu hiljem selgus organiseerisid mu püromaanidest klassivennad, läks enamvähem sisuga kokku v.a. küünaldest smaili mäeküljel, ma ei hoia kindlasti arvamust selle kohta endale, kui neid näen. Sümfooniaorkester koos lauljate moosiga oli vaatamata sellele, et viimasel ajal liiga palju Rannapi loomingut igalt poolt tulnud on võimas, omapärasem, mittemaarjaliis (see on vahelduseks päris tervitatav), värske. Chalice oli ka hea kuigi mulises veidike liiga palju aga täiesti üleelatavalt. Tätte oleks ehk tahtnud veidike rohkem kuulamist aga ei saand, kui samal ajal süüa tuli aga üldiselt ei vigise. Koikson jäi kohati kuidagi kaugeks aga äkki tulenes see sellest, et tema esinemisest nägime ainult teist poolt, samas kõlas ka see hea.
Igatahes järgmisel aastal kui kava vähekenegi kannatab tasub jälle minna ja siis oma piknikukorv ja mugav istumisalune kaasa!

Täna ei vigise!
E