fun&games
Kõik trendibloogid ja wannabe trendibloogid harrastavad viimasel ajal trendikaid sõna- ja lingimänge. Kuna mul endal niikuinii midagi tarka pole öelda (ja ilmselt vaevab neidki sama häda), jätkan siinkohal Sinise Pühapäeva bloogist leitud mängu.
1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat.
2. Ava lehekülg 123
3. leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised 3 lauset (5,6,7) bloogi koos nende reeglitega
5. Ära püüagi otsida välja mõnd "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.
Hetkel vedeleb mul voodi kõrval 4 pooleliolevat raamatut. Loen neid vahelduva eduga - kui üks viskab üle, võtan teise. Nõutud lauseid välja otsides selgus, et paljud autorid armastavad millegipärast naeruväärselt pikki põimlauseid, mis kohati võtavad enda alla ligi veerand lehekülge. Samas, kui keegi on seda kributsirkusebloogi juba nii kaugele viitsind lugeda, küllap kannatab needki tsitaadid välja.
Esimene raamat on üsna kergelt ära arvatav:
"Kasutasin kolme muud meetodit, et hoida oma alaealist konkubiini kuulekana ja talutavas meeleolus. Paari aasta eest oli ta veetnud vihmase suve poolpimeda preili Phaleni valve all Apalatši mägimaal, lohakile jäetud farmis, mis kauges minevikus oli kuulunud ühele tublile Haze'ile. Farm asus umbrohtunud, võsastunud põldude vahel, lilledeta metsa serval, ilmast ilma porise tee ääres, lähimast inimasulast kahekümne miili kaugusel."
Teine tsitaat võib olla kergelt segaduseeajav (mind küll ajaks):
"In this respect, Müller's vision hovers between born-again surrealism, born-again romantic folklorism, born-again Eco-medievalism, and born-again Brechtian modernism. As Müller indicates in an interview of 1981 with Harun Faroki, his admiration for Brecht's writings stems from his sense that they are "much more medieval, much more bound to the provincial in the positive sense of the term" than neo-Brechtians, such as the French filmmaker Jean-Luc Godard, might assume. Müller further explains,
I mean for the foreigner Brecht is a very different figure than for us."
Kolmas jätkab mõnes mõttes üsnagi samas vaimus:
"Järgmised sajandid seda teemat enam nii sallivalt ei käsitle: "mõistuse ajastul" hakati hulle kohtlema kui mõistuse reetjaid ja ratsionaalsuse ohustajaid ning asetati nad samale tasandile paljude teiste sellesse ühiskondlikku raami mittesobivate inimrühmadega (kerjused, vargad, homoseksuaalid jne). Mõistuse vastaspoolt - hullu . hakati kohtlema kui kurjategijat.
1966. aastal ilmunud raamatus "Sõnad ja asjad"(mõnel juhul tõlgitud ka ingliskeelse pealkirja kaudu "Asjade olukord")kirjeldab Foucault diskursuste, eelduste ja väärtuste süsteemi, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode."
Neljas tsitaat on väga konkreetne:
"Milline on töö tulemuste väärtustamine organisatsioonis? Kas pingutuse ja tasu vahekord on paigas? Kõigis organisatsioonides, kus tegevuse sisuks on teenuse pakkumine, on tegevuse edukust määravaks teguriks personali oskused ja hoiakud."
Kokkuvõtteks pean kadedusega mainima, et RDNi tsitaat paneb diibinduse poolest minu omadele pika puuga ära :( Pean hakkama midagi mõistlikumat lugema.
