seonseevanadusaigess

Nii müstiline kui see ka ei ole, sellest ei tule viginasissekannet. Mul on mingi vaimustus külges. Aga noh, küll see üle läheb...

Karoshi on uus must, aga äge! Äge on minna hommikul poole 9ks tööle ja lõpetada töö 18ks, seejuures tehes vaid pooletunnise lõunapausi. Pool aastat tagasi ei oleks ma väga osanud sellest unistadagi. Isegi see ei häiri, et täiesti eksisteerib teadmine, kui sealsamuseski osad asjad on. Eijole denial, vahepeal jõuan päeva jooksul isegi pissed off olla!

Äge on see, et kael, õlg ja käsi ei valuta enam nii, et midagi ei jaksa teha ja kedagi ei jaksa taluda.

Äge on istuda 'taaljaköögis ja arutada ja arutada ja arutada ilmaasjade üle hea pasta, veini, magustoidu ja kohvi taustal.

Äge on kolada linnas mööda seda tavatingimustes ilget lörtsi ja vettida aga sellest mitte ärrituda. Äärmisel juhul tekitab nördimust see, et poes pole selliseid punaseid kingi, nagu ma sooviks. (Tough luck, ah?)

Äge on olla rahulolematu, aga tihti konstruktiivsemal moel, kui varem.

Ja see on ka äge, et siin on need blogi paremas küljes olevad lingid jälle tagasi.(Millalgi ma teen ka selle "trefunksi-tüübi" testi ka ära - eelmine vastus ajas nii mind kui Kaatjet liiga irvitama. Kuigi ma isegi ei mäleta enam, et mis see oli, igatahes oli paras ulme.)

Aga veel ägedam oleks kui:
a) jõuaks vähemasti ühele PÖFFi filmile;
b) jõuaks veel sellel aastal talnas käia;
c) jõuaks veel sellel aastal piljardit mängima;
d) jõuaks veel sellel aastal endale uue mälu sebida, sestmaimäletamismasiiaveelkirjutadatahtsin!


soodavõimidagi,
E

Soundtrack: Amy Winehouse - You know I'm no good