Karriga riisi ja vaaarikamoosiga saia

söön. (Mis järgmiseks? Friikartulid sidruniga?)

Sest šokolaadikoogi järele ei viitsi minna ja külmkapp haigutab oma tyhjuses mulle osavõtmatult vastu.

Pierre'is on head koogid. Muide.
Sellised jalaga-näkku-magusad. Heas mõttes :P
Lehekülg on neil ka täitsa kena aga kohati häirivalt flashine (tõmbleb, nohh).
Sisekujundus on neil ka täitsa kena aga natuke jääb selline tunne, nagu oleks Vanemuise rekvisiitide lattu sööma sattunud. Mängukullast mänguvanaaegsed lambid, seinale maalitud mängulühtrid, veider vaimustus värvilise sameti (brrr) ja kuldse brokaadi? ja narmaste vastu...
Lisaväärtused on olemas doomino ja ajakirjade näol (Akadeemia! Vikerkaar! ...mis nägid välja küll sedamoodi, et neid on vaid teenindaja kordaarmastavad käed puutund...).
Teenindus oli ülevoolavalt sõbralik. Kuigi võibolla ainult tuttava ettekandja tõttu. Aga mine tea.

Üldiselt. Ma ei hakka siin mingeid hindeid panema enne, kui ma pole seal midagi mõistlikku söönud ja soovitavalt koos mõne blondiiniklubi liikme või muidu usaldusväärse isikuga konsulteerinud. Aga võiks ju?

(Lahedad) jaburad sõbrad

..on mul:) (mõnikord)

Reede vägavarahommikul (kell 4 vist) ärkasin selle peale, et mu kass lõi mulle küüned kõhtu. Tegi ta seda aga seetõttu, et teda häiris mu telefoni hüsteeriline helin. Helistas Edward ja seletas mulle midagi bussist, lennukist ja sellest, et ma olevat tema viimane võimalus. Ma ei saanud mitte kolbigi aru. Võttis omajagu aega (vist isegi oma 20 minutit), kuid lõpuks jõudis selgus ka minu õuele. Et noored jäid bussist maha ja lennuk läheb kell 7millegagi. Ja tõesti tõesti mitte keegi teine ei saa neid Tallinnasse viia peale minu (ja ega eriti ei olnud enam aega otsida ka). ...oeh...

No ma siis sõitsin bussijaama ja korjasin tegelased peale. Panime Queeni plaadi üürgama, yks tüüpidest läks rooli taha, mina tagaistmele magama. Magada ma väga ei saanud aga väga ei kurvastanud ka selle üle. Päris lahe oli öösel maanteel kihutada, Queenile kaasa röökida (sest kes meist suudaks võistelda Freddie geniaalsusega?) ja niisama juttu ajada.
Näiteks: kuidas lahkuvad siit ilmast tõelised rollimängijad - nähes maanteel eemalt lähenevat segumasinat tleks keerata vastassuunavööndisse, vajutada gaas põhja, tõsta käed silmade ette ja karjuda: "THOU SHALL NOT PASS!" ...

Noh, ei oleks muidugi vaja olnud möödasõitudel seda asja rekkadega proovida. Mul oleks päris mitu närvirakku alles jäänud.

Või siis seda, kas autosse unustatud plaadid muutuvad ka kõik Queeni parimate lugude kogumikeks või teevad seda ainult kassetid. Poolt- ja vastuargumendid. Lõpetuseks Queeni plaadile teine ring peale.

Või kas sellest hirmpaksust udust tulevad varsti zombid maanteele. Või monsterid? Või põdermonsterid? Või?

Või kui paljud inimesed suudaks mind veenda kell 4 (või siis ka 5) öösel nõmeda ja pimeda ilmaga Tlna sõitma. (...ma väga kardan, et neid on rohkem, kui mulle meeldiks tunnistada...)

Igatahes tegime tempot ja jõudsime lennujaama ja aega jäi ülegi. Lõppheakõikhea.

AGA
üksida tagasi sõita oli ikka väga nõme. Ilm oli saast ja sopane ja pime ja udune ja hommikuajal liigub juba palju rohkem rekkasid. Ja mulle tegelikult üldse ei meeldi raskemapoolsete ilmastikuoludega ise roolis olla. Podistasin oma 90-ga sõita ja hirm oli naha vahel. Kuulasin klassikaraadiot ja kartsin jubedal kombel. Ma kardan suurtest masinatest mööda sõita. Ma kardan pimedas teelt välja sõita. Ma tegelikult ei oska ju üldse normaalselt sõita...(eriti kui mingi värdjas eessõitev küna mulle hunniku pori aknasse lajatab)!!! :O
Chickin...ehk tibi olen...
Sisesta siinkohal suvaline nali blondiinist roolis...ma vist tegin k6ik need situatsioonid läbi...

Muide, ma jõudsin õigeks ajaks tööle!
Tööl käis hommikust peale sünnipäev ja sai kohe tekiilat jooma hakata.
Lõppheakõikhea.
(.edaspidi lülitan telefoni ööseks välja.)

(Aga võibolla on just hea, kui mulle ollakse teeneid võlgu ja üldse arvatakse, et ma olen kena ja lahke inimene?Näääääh.......ei tasu vaeva...)

Ma ei joo üldse selle pärast, et ma olen joodik...

...ma olen lihtsalt liiga haritud...

neljasviieskuuesseitsmesK&IK! (paranähtustest)

ma ei saa üldse aru, kuhu kadus suurem osa mu puhkust.

Puhkus. 2.päev. 3.päev.

MagasinMagasinLebotasin. Vaatasin suht lollakat Korea päritoluga filmi nimega Natural City . Filmi ajal jäin jälle magama. Vahepeal joonistasin hästi natuke, mis ajas jälle une peale.

3. päev möödus suht samas vaimus, ainult et ilma filmita. Vaatasin hoopis multikaid. Haibist hoolimata ei jätnud erilist muljet. 95. aasta oma oli ikka TRUE. Aga võibolla olen ma lihtsalt liiga unine, et adekvaatselt hinnata...

Peaks ennast kokku võtma ja midagi asjalikku tegema ka....

Puhkus. 1.päev.

Ooooo, mul on lõpuks ometi vaba nädal!

Plaan oli magada. Ommikul eriti ei õnnestunud, sest õde vajus oma pesakonnaga varakult meie poole. Pesakond oli muidugi pahas tujus ja lõi lärmi. Ärkasin seega kell 8.

Peale mõningast ärkamist-porisemist-arupidamist võtsin takso (minu auto on endiselt õemehe kasutuses ...grrr...), sõitsin Lõunakeskusesse ja lõin läbi oma jõulupreemia. Ostsin endale mingid eriti vinged trenniriided, et oleks hea jõusaalis poosetada. Ja siis läksin jõusaali poosetama. Poosetasin ennast üsnagi ribadeks.

Pärast seda ei jõudnud enam suurt midagi, vaarusin esimese ettejuhtuva voodini ja magasinmagasinmagasin. Umbes nii seitmeni õhtul. Vahepeal helistati töölt, et VAJA ON. Et raamat peab homme trükki minema. Seega siis. Kell on umbes kolmveerand kaheksa, istun töö juures, söön rämpstoitu, teen raamatut. Töökaaslased joovad rummi koolaga, ehk tasuks nendega isegi yhineda...

So far, so good. Plaan põhimõtteliselt ju täidetud.

Homseks on ka plaan olemas. Joonistada, mingi portfoolio kokku panna, uuele tööle kandideerimiseks vajalikud paberid ära saata, Urmase raamatut küljendama hakata.
Õhtul raporteerin/ ("same bat-time, same bat-channel")

Aeg vol. 2

Hoiatus! Järgnev tekst on grammatikavaene. Carrot, andesta mulle, kui suudad! Mõtle parem, et see on sinu ületöötamise vili ja tutvu karoshi mõistega...

Tegelt see ei ole eelmise postituse järg egamidagist, mul lihtsalt ei tulnud miskit targemat peasisse. Ja pealegi blogimine on trend! Edgar blogib ja Evelin blogib ja isegi IRL endine kaaspeasekretär(nime maimäletaaga kui ma suureks kasvan, siis never ever ei taha omale siukst ametinimetust) blogib ka. Linke ei anna, nii palju reklaami neile nüüd ka vaja ei ole.

Antud sissekande peamine eesmärk on tegelt kuulutada. Kui keegi näeb motivatsiooni kuskil vedelemas, siis ole armas inimene ja too mulle! Lisaks võtaks veel ühe lisaaju. Aega võtaks ka veidike. Sellist, mis ei ole tööaeg - umbes nii vähemalt 5 päeva. Äärmisel juhul saaks vist hakkama mingi sadistiga, kes istub ja iniseb pidevalt, et ma peaks asjalik olema, tööd tegema, õppima vmt see oleks muidugi ekstreemsus ja tähendaks pigem pidevat sõnasõda.

Paanika algas ennelõunal ja tõbi aiva süveneb, eriti ei päästa ka esiema smsid a'la "jõudsime kohale, suundume hotelli - soe on".

Kui juba vigiseda siis huvitav, kas ilma teeb ka KE? Igatahes mulon ilgelt kopp ees sellest, et ma pean vähemasti kord päevas saapaid puhastama. Talve tahaks, siis vist isegi suusataks ja uisutaks veidike.

Katiele (teisedeiloe!): See kõik tuli nüüd juba Kevvust. Kevvu läheb homme õue ka.

Muu!

E(mustanahaline)