ja nii hakkabki olema?
Esmaspäevad on koledad. Eriti peale seda pikka nädalavahetust.
Kõigepealt tööle jõudes ~8:15 tuleb kohe telefonile vastata telefonikõnele ja organiseerima hakata. Okei, et tööaeg jne, anname andeks.
Vähe sellest. Paar tundi hiljem helistab vene keelt kõnelev kodanik. Kuna täna _eioleminupäev_ (juba sellest, et veidike sai aktivist oldud võib välja lugeda, et kõik ei ole korras), siis üldiselt üritasin ma oma emakeeles vastata. Minutiga jõudsime tõdemusele et ja nje panimaaju ja läksime laiali. Nii see maine langebki.
Seni siis jutt lauatelefonist, mille kaudu aegajalt saabki veidraid kõnesid.
Lõunaajal tuleb aga isiklikule kõne ja keegi ei räägi. Siuke heli ainult, nagu kellegi telefon oleks taskus ise helistanud vm. See selleks. Tund hiljem helistab sama number uuesti. Vastan jälle.
Siuke reibas vanema meesterahva hääl vastab ja järgneb umbes selline dialoog:
Mina: "Tere, E kuuleb"
Hääl telefonis: "Aljoo"
m: "Tere tere"
ht:"Aljoo"
m:"Jah, ma kuulan teid, mis mureks?"
ht: "Aljoo, kes kuuleb"
m: "E-le helistasite"
ht:"Ei mina ei helistanud kellelegi"
m:"Noh aga te ju helistasite."
ht:"Ei, mina ei ole kellelegi helistanud"
m:"Noh okei, aga keda te tahate?"
ht:"Kas Antsu ka on?"
m:"Ei, Antsu ei ole"
ht:"Aga millal on"
m:"Üldse ei ole, ei tule ka, pole olnud ka."
ht:"Selge, siis on vist vale number"
m:"Järelikult."
Vanaonuonmulants!
Täna ma rohkem võõrastelt numbritelt tulevatele kõnedele ei vasta.
Sildid: eeeminavä?
