Kindlasti on keegi sellel teemal juba pikalt sõna võtnud. Ma võtan ka. Tuleb vigin, ei midagi konstruktiivset.
Üksba tuli jälle tõdeda, eestlane on järjekorras-seisja-loom. Talvel teatripuhvetis vaheajad veedetakse kohvi/konjaki/milleiganes sabas, suvel vabaõhuüritustel mööduks justkui enamik järjekorras seistes, et oma kohustuslik plasttops õlut ja plastiktaldrikutäis šašlõkki kätte saada. Need sabad ei vähene kunagi. Tööpäeva lõppedes minnakse nagu üks mees külapoodidesse ja hüpermarketitesse ja jälle saabki järjekorras seista, et hankida produkte. Igasugustest kampaaniatest(sah,tudish,hulludjne) parem ei räägi. See on ju järjekorrafestival. Ja siis on veel rahvuspühade eelsed päevad. Need viimased eriti toidupoodides....
Keegi antropoloogiahuviline noor teadlane võiks vabalt koostada igasuguseid profiile järjekorrainimestest. Need, kes igal võimalusel eesolijal seljas elavad, sest nii liigub ju järjekord kiiremini. Sportlased, kes vahele trügivad ja muidu tõmblevad. Humoristid, kes arvavad, et kõik tahavad nendega suhelda ja noh... nallllja teha. Teadlik ostleja, kes igal võimalusel peedistab isikut, kelle käest ostu sooritatakse - siin on ka kindlasti igasugu põnevaid põhjusi alates suurest autost(või sellest, et ei jaksa suurt autot osta) ja lõpetades lihtsalt sita päevaga. Hall mass, kes tülpinud nägudega. Entusiastid, kes rõõmsalt seisavad sabas, et hiljem sooritatud ostu üle rõõmu tunda jne jne. Terve teadus, ma ütlen.
Ma pidin ka üksba sabas seisma. Kangapoes, kus klienditeenindaja oli kindlasti klientide salavihkajate ühingu liige ja tegutses vääääääga aeglaselt, järjekorras järgmine inimene on nii külje all, et ma ei ulatunud enam makseterminalini, et PINi toksida. Kõiksee tekitas väga häiritud oleku. Inimesed! Katsuge olla! Ei ole vaja uimerdada ja seljas elada ja nalja teha (jaaaah see VRplussi reklaaidest tuttav mees peidab endas väikest raimoaasa).
People are no good.
Off topic. Kas Sinul on juba oma stalker?
Sildid: meie igapäevane vigin
